Kuidas nahk teismeeas muutub ja kuidas hoida nahk võimalikult probleemivaba

Miks tekivad vistrikud?

Umbes 11-13-aastastel noortel algab murdeiga, kui organismis toimuvad muutused, mis valmistavad keha ette täiskasvanuks saamisel. Näärmed hakkavad rohkem tootma suguhormoone, mis mõjutavad nahanäärmeid nii, et need hakkavad rohkem rasu tootma. Kui samal ajal on rasunäärmete viimajuhad ummistunud ja rasu ei pääse pooridest nahapinnale, jääb see koos surnud naharakkudega pooridesse kinni ja tekivad komedoonid. Komedoonid võivad olla nii avatud kui suletud. Avatud komedoonid on nahal näha väikeste mustade täpikestena – need tavaliselt põletikuliseks ei muutu, välja arvatud siis, kui neid oskamatult pigistada. Suletud komedoonid võivad olla nahal üpris märkamatute nahavärvi sõlmekestena ja tulevad esile rohkem siis, kui nahka sõrmedega õrnalt venitada. Suletud komedoonides on aga ideaalne kasvukeskkond bakteritele, mis hakkavad seal paljunema ning tekitavad põletikku – nahale ilmuvad punetavad valulikud vistrikud ja isegi mädavistrikud. Ummistunud poore ja põletikulisi vistrikke nimetatakse akneks.

Mida ma saan teha vistrike ennetamiseks?

Akne tekkimise ennetamiseks on väga oluline õigesti valitud nahahooldus. Nahka tuleb regulaarselt puhastada iga päev ning pärast kreemitada sobivate niisutavate kreemidega.
Kui akne on juba tekkinud, siis ei tohiks ummistunud poore ega põletikulisi vistrikke ise kodus pigistama hakata, sest valesti pigistatud ummistused võivad muutuda põletikuliseks ja tekitada arme, millest hiljem on raske lahti saada. Kergema akne korral saab abi kosmeetiku juures poore puhastavatest näohooldusprotseduuridest, samuti saab kosmeetik abiks olla sobivate nahahooldustoodete valimisel.

Mida teha kui tavapärane nahahooldus ei aita?

Mõnedel teismelisetel võib akne kahjuks kulgeda raskelt isegi siis, kui nad kodus nahka korralikult hooldavad. Sageli on raske akne päriliku eelsoodumusega, eriti kui isal või emal on noorena olnud sama probleem. Sellisel juhul ei tasu oodata, et akne iseenesest üle läheb, vaid pöörduda esimesel võimalusel arsti juurde. Tänapäeval on olemas efektiivsed ravimid, mis aitavad aknet peatada ja vältida hilisemate armide tekkimist.

Dr Kristi Abram

Esteetilise meditsiini arst/dermatoloog

BS Medical Aesthetics ilukliinik

www.bsmedical.ee

Olen lõpetanud Tartu Ülikooli arstiteaduskonna 1997. aastal ja dermatoveneroloogia residentuuri 2002. aastal. Samal aastal alustasin doktorandina SA TÜK Nahahaiguste Kliinikus teadusuuringuid rosaatsea riskitegurite teemal. Alates 2005. aastast olen püsivalt
töötanud dermatoveneroloogia õppejõuna Tartu Ülikooli juures ja 2006. aastast arst- õppejõuna SA TÜK Nahahaiguste Kliinikus. Aastal 2010 kaitsesin teadusdoktori kraadi ja alates 2019. aastast olen TÜ Nahahaiguste Kliiniku dotsent. Olen varem töötanud dermatoloogina ka Tamme Erakliinikus ja Medita kliinikus.
Osaledes aktiivselt teadustöös,olen mitmete rahvusvahelistes eelretsenseeritavates teadusajakirjades avaldatud publikatsioonide autor. Lisaks olen Eesti Naha- ja Suguhaiguste Arstide Seltsi ja Seksuaalsel Teel Levivate Infektsioonide Ühingu liige ning oma eriala residentuuri üldjuhendaja. Oma igapäevatöös tegelen kõige enam nahakasvajate diagnostika ja kirurgilise raviga, näonahadermatoosidega ja veneroloogiliste haigete nõustamisega. Esteetilise meditsiini valdkonnas olen tegutsenud alates 2017. aastast läbides erinevaid koolitusi ja tegeledes peamiselt Botoxi raviga.