Dermatoloog Kristi Abram: mis on hüperpigmentatsioon?

Hüperpigmentatsioon (HP) üsna sage seisund, kus nahka ladestub liigselt melaniini. Melaniin on naturaalne pigment, mida toodetakse pigmentrakkudes ehk melanotsüütides ning see annab meie nahale juustele ja silmadele värvuse. Kui melanotsüütide aktiivsus mingil põhjusel suureneb, siis melaniini ladestub nahka liiga palju ja tekivad tumedamad alad. Hüperpigmentatsioonist on rohkem ohustatud tumedama nahatüübiga inimesed, kes ka loomulikult päevituvad kiiremini. Ja kuigi hüperpigmentatsioon ei valuta ega sügele, põhjustab see inimesel sageli psühholoogilist stressi, sest muudab naha visuaalselt tunduvalt vanemaks.
Hüperpigmentatsioonil on erinevaid põhjuseid. Kogu keha hõlmavat hüperpigmentatsiooni kohtame suhteliselt harva ja selle põhjusteks võivad olla tõsised ainevahetuse häired, konkreetsete ravimite tarvitamine, mõned kasvajad või autoimmuunsed põhjused. Lokaliseeritud hüperpigmentatsioon on märksa sagedasem probleem.

Põhjused võib olla palju:

-geneetilised eripärad: tedretähnid

-hormonaalsed muutused: rasedus, puberteet, kilpnäärmehaigused. Näiteks tekib hüperpigmentatsiooni 10-15% rasedatest ja 10-25% rasestumisvastaste pillide kasutajatest.

-põletikujärgsed muutused: akne, psoriaas, atoopiline dermatiit, päikesepõletus, keemiline põletus, trauma

-päikesekahjustus: solaarlentiigod

-mõnede vitamiinide defitsiit: B12 ja foolhape

-mõnede ravimite tarvitamine: rasestumisvastased tabletid, antibiootikumid, kemoterapeutikumid, malaariavastased ravimid, krambiravimid

-melasmid – esinevad peamiselt naistel ja seostatakse tavaliselt rasedusega, kuid harva võib kohata ka meestel. Tekivad tavaliselt mitme põhjuse kombineerumisel (nt geneetika, hormonaalne seisund, õhusaaste, UVK)

-vanaduslaigud (ingl k „age spots“): peale 40.eluaastat hakkab melanotsüütide arv nahas vähenema ja allesjäänud rakkude maht kompensatoorselt suureneb. Sellest tulenevalt muutub pigmendi tootmine nahas muutub ebaühtlasemaks ning nahk laiguliseks

Kuidas võidelda hüperpigmentatsiooniga?
Enne kui hüperpigmentatsiooni ravi alustada, tuleb selgeks teha, kas hüperpigmentatsiooni võis vallandada mingi konkreetne põhjus ja võimalusel esmalt tegeleda selle põhjusega – ravida ära põletikuline nahahaigus, vältida ravimeid, mis põhjustavad hüperpigmentatsiooni jne. Kindlasti tuleb vältida ka vistrike pigistamist ja putukahammustuste kratsimist, sest neis piirkondades on väga suur oht põletikujärgse hüperpigmentatsiooni tekkimiseks. Sõltumata sellest, mis on olnud hüperpigmentatsiooni vallandav geneetiline või meditsiiniline põhjus, on alati üheks lisateguriks ultraviolettkiirgus, mistõttu nii ennetamisel kui ravi ajal on kõige olulisemal kohal adekvaatne päikesekaitse. See hõlmab nii kaitsva riietuse kandmist kui ka laia spektriga päikesekaitsekreemide kasutamist ja seda isegi pilves ilmaga, sest osa UVK spektrist suudab tungida ka läbi pilvede ja aknaklaasi. Päikesekreemide SPF tugevus võiks alata 30-st, kuid mida suurem number, seda tõhusama kaitse kreem annab. Tänasel päeval on saadaval isegi kreeme tugevusega SPF 100.

Nii melasmide kui põletikujärgse hüperpigmentatsiooni vähendamiseks saab kasutada apteegis käsimüügis saadaolevaid pleegitavaid kreeme, mis sisaldavad retinoide, aselaiinhapet, glükoolhapet, salitsüülhapet ja C-vitamiini. Oluline on toodete pikaajaline ja regulaarne kasutamine, tavaliselt tuleb oodata pikki nädalaid, enne kui on oodata märgatavat tulemust.

Selleks, et pigmenti pleegitavad ained saaksid nahas paremini toimida, tuleb hoolitseda ka naha niiskustasakaalu eest ja kasutada
regulaarselt niisutavaid kreeme. Hea niisutaja taastab ka naha lipiidbarjääri ja muudab naha vähem tundlikuks väliskeskkonna kahjulike mõjude, sh UVK suhtes. Kui eelnevad preparaadid tegelevad nahka ladestunud tekkinud pigmendi pleegitamisega, siis
viimasel ajal on apteekidesse jõudnud ka tiamidooli sisaldavaid tooteid, mis tegelevad probleemi algpõhjusega ega lase liigsel pigmendil moodustuda.

Kui päikesekaitsest ja pigmenti vähendavatest toodetest üksi ei piisa, siis tuleb mõelda tugevamate kosmeetiliste protseduuride peale. Kosmeetilistest protseduuridest on tõhusad keemilised koorimised. Selle käigus kantakse nahale happelist lahust (nt glükoolhappega, salitsüülhape jne), mis soodustab surnud naharakkude eemaldumist ja naha kiiremat uuenemist – üleliigne pigment eemaldub ja nahatoon muutub ühtlasemaks. Kuna peale protseduuri on nahk väga tundlik päikesekiirguse suhtes, siis on oluline rõhutada päikesekaitse vajalikkust protseduuri järgsel perioodil, sest muidu võib soovitud tulemuse asemel tekkida hoopis hüperpigmentatsiooni süvenemine. Hea tulemuse pigmendi likvideerimisel võivad anda ka laserprotseduurid või IPL. Protseduuri käigus neeldub suure energiaga ja spetsiaalse lainepikkusega valguskiir melaniinis ja lõhub selle struktuuri. Sarnaselt eelnevate protseduuridega, tuleb ka peale IPL või laserravi kasutada tugeva blokaatoriga päikesekaitse kreeme, et ei tekiks protseduuri järgselt hüperpigmentatsiooni.

Häid tulemusi on saadud ka redermalisatsiooniprotseduuridega, kus väga väikese nõela abil viiakse naha sisse hüaluroonhappe ja merevaikhappe geeli. Need ained parandavad naha niiskustasakaalu, kiirendavad ainevahetusprotsesse ja vähendavad pigmenti nii, et nahk muutub kuni 2 tooni võrra heledamaks. Kuigi tulemusi on näha juba peale esimest sessiooni, on soovitav paremate tulemuste nimel ravi läbi viia kuurina, mis koosneb 3–4 järjestikusest protseduurist mõne nädala pikkuste intervallidega.

Lõpetuseks tuleb üle korrata veel meeldetuletus, et kõikide ravimeetoditega paralleelselt tuleb jätkuvalt regulaarselt kasutada tugeva SPF-ga kreemi, sest juba üksainus ilma kaitseta päikese käes viibitud päev võib ära nullida kõik varasemad kuude pikkused jõupingutused liigpigmendiga võitlemisel.

Meie esteetilise meditsiini õed teostavad erinevat tüüpi ja erineva sügavusega keemilisi koorimisi. Lisaks teostavad nii õed kui ka arstid redermalisatsiooni protseduure, kus kasutame olenevalt naha vajadusest kas Redermalizant ELECTRI või HYALUALi preparaate.

 

Dr Kristi Abram

Esteetilise meditsiini arst/dermatoloog

BS Medical Aesthetics ilukliinik

www.bsmedical.ee

Olen lõpetanud Tartu Ülikooli arstiteaduskonna 1997. aastal ja dermatoveneroloogia residentuuri 2002. aastal. Samal aastal alustasin doktorandina SA TÜK Nahahaiguste Kliinikus teadusuuringuid rosaatsea riskitegurite teemal. Alates 2005. aastast olen püsivalt
töötanud dermatoveneroloogia õppejõuna Tartu Ülikooli juures ja 2006. aastast arst- õppejõuna SA TÜK Nahahaiguste Kliinikus. Aastal 2010 kaitsesin teadusdoktori kraadi ja alates 2019. aastast olen TÜ Nahahaiguste Kliiniku dotsent. Olen varem töötanud dermatoloogina ka Tamme Erakliinikus ja Medita kliinikus.
Osaledes aktiivselt teadustöös,olen mitmete rahvusvahelistes eelretsenseeritavates teadusajakirjades avaldatud publikatsioonide autor. Lisaks olen Eesti Naha- ja Suguhaiguste Arstide Seltsi ja Seksuaalsel Teel Levivate Infektsioonide Ühingu liige ning oma eriala residentuuri üldjuhendaja. Oma igapäevatöös tegelen kõige enam nahakasvajate diagnostika ja kirurgilise raviga, näonahadermatoosidega ja veneroloogiliste haigete nõustamisega. Esteetilise meditsiini valdkonnas olen tegutsenud alates 2017. aastast läbides erinevaid koolitusi ja tegeledes peamiselt Botoxi raviga.
Share on
next post